Heameel on tõdeda, et sel suvel on olnud meie jooksutreeningutest osavõtt veelgi arvukam kui varasemalt.
Nii teisipäevastel kui neljapäevastel ühistreeningutel Järve metsas on tavaliselt olnud kohal üle 40 treenija, lisaks käib arvukas seltskond ka kolmapäevastes staadionitrennides Kalevi staadionil.
Juba mitmendat suve lõpetame teisipäevase treeningu saalis venitades ja kerelihastele jõuharjutusi tehes. Treening algab tunniajase õueosaga, milleks on tavapäraselt fartlek Järve metsa ringidel.Üritame joosta üle nädala lühemate ja pikemate kiirendustega fartlekki. Kuna võimed on erinevad,siis tekivad fartlekis suuremad või väiksemad pundid,sest koos on lihtsam pingutada. Teisipäevane fartlek on enamusele ka nädala kõige tugevam erialane treening. See arendab eeskätt kiiruslikku vastupidavust. Peale fartlekki koguneme saalis, kus teeme 15-20 minutit rahulikke venitusharjutusi ja lõpetuseks samapalju oma keha raskusega jõuvastupidavusharjutusi kerelihastele.
Neljapäevane treening on jooksu-, hüplemis- ja hüppeharjutustele keskenduv. Treening algab pooletunnise soojendusjooksuga, millele järgneb ühine võimlemine. Siis jagame tavaliselt treenijad kahte gruppi. Harjutuste osa on nädalati osaliselt kattuv, kuid osaliselt varieeruv. Vahel paneme rohkem rõhku jooksuharjutustele ja teravamatele spurtidele, teine kord jälle erialast jõudu arendavatele hüplemistele ja hüpetele. Need, kes nädalavahetusel osalevad mõnel võistlusel, teevad tavaliselt neljapäevase treeningu veidi kergemalt ja lühemalt. Seda peame treenerite poolt hoolega jälgima ja mõnda usinat treenijat lausa väevõimuga varem minema ajama, et jalg laupäevasel võistlusel liiga pehme ei oleks. Neljapäevane treening arendab eeskätt kiirust, koordinatsiooni ja osavust- need on omadused, mida just vanemas eas jooksuga alustades kunagi liiga palju ei ole.
