Olga Andrejeva ja Raivo Alla käisid detsembri alguses Aasias Tais maratoni jooksmas, kus tingimused (palavus ja niiskus) tegid maratoni jooksmise raskeks.
Kui mulle pakuti minna maratoni jooksma Taisse, otsustasin kiiresti, et tuleb minna - ma pole Aasias käinud.
Koos minuga läks Spartast Raivo Alla.
Pika lennu ma kannatasin ära, see oli väsitav. Phuketi lennujaamast väljudes olin üllatanud, kui mõnusalt soe, niiske õhk on.
Kuna maratoni start pidi olema öösel, siis trenne pidin tegema ka öösel. Maratonieelseid trenne tegin koos Raivoga ja Venemaa jooksja Aleksandriga. Aeroobse tempoga joosta ei olnud raske, aga ma ei saanud aru, kuidas kiiremini joosta ja veel maratoni. Iga päev joostes tekkis uus tunne - korra higistasin, korra oli külm joostes, korra tekkisid sääretõmblemised.
Stardiöösel ilm oli nagu ikkagi 25c, puhus kerge tuul. Enne starti panin pulsivöö peale, et vältida liigset pingutust. Alustasin maratoni väga rahulikult - eliidi lõppus ja vaikselt pulssi jälgides hakkasin konkurentidest mööda minema. Jooksu ajal 3 korda läks kõht lahti, iga korraga kaotasin umbes 15 sekundit. Kõhuprobleemide põhjus oli kohalik vürtsine toit või liigne magneesiumi tarbimine.
Raja keskel oli mitu suurt tõusu, nad olid nii suured, et jaksasin ülesse joosta sörkides. Üks tõus võis olla nagu paar Tehvandit. Kui tõusud olid ära, said jalad kinni ja pulss läks alla, mul kulus umbes poolteist kilomeetrit, et saada õiget rütmi kätte.
Edasi jooksin juba julgelt, lootes kedagi veel kätte saada. 30 km-il jõudsin 2 hiinlannani, üks jäi maha, teine kiirendas ja ma sain teda 1km enne lõppu kätte. Finishiprotokollis ma neid ei näinud, arvatavasti nad jooksid poolmaratoni. Jooksu lõpus tuli juba päike välja ja õhutemperatuur jõudis 30-ni. Finisis olin üllatanud, et sain 3 kohta ja aeg ei olnudki nii hull, kui arvasin. Raivo oli 5 ja Aleksandr 2. Jooksu võitsid jaapanlased.
Peale maratoni käisin sõpradega rannas. Jäin veel 5 päevaks Phuketi. Läksin elama 2tärni hotelli lennujaama lähedal.
Need päevad trennisin 2x päevas. Öösiti põhitrenn: 7-10 km midagi kiiremat, sest kiirus palava kliimaga tuli hästi välja, pikemalt aga joosta ei viitsinud, palav ikkagi. Päeviti panin seljakoti selga (sees vesi+ujukad+fotokas) ja sörkisin 7-14km mööda randa paljajalu, vahepeal pildistades, ujudes. Õhutemperatuur päikese all oli kuni 40c, vahepeal vajasin jahutust. Kohalikud vaatasid mind natuke imelikult kui keskpäeval jooksin. Ühel öösel treeningu ajal ehmatas mind põõsast välja tulnud suur kodusiga. Päeval koerad olid uimased aga öösel nad isegi haukusid.
Kokkuvõttes jäin reisiga väga rahule, läks isegi paremini, kui arvasin. Sain aru, et ka kuumas on võimalik hästi trennida ja joosta.
