Huvitavat meie jooksjate tegevustest

Miks ja kuidas me käisime Kuulsaalis kuule veeretamas?

01:01 02.09.2014

13.augusti õhtul, kui Zürichis kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel jooksis Rasmus Mägi uue Eesti rekordi 400 m tõkkejooksu poolfinaalis ja Gerd Kanter valmistus heitma ketast oma kümnenda tiitlivõistluse medalivõiduks, läksime meie Kuulsaali kuule veeretama ehk võõrapäraselt bowlingut mängima.

Lugu sai alguse varakevadel. Selleks läheme tagasi 23.aprilli õhtusse Tallinna Botaanikaaeda Pirital, kus peeti Jüriöö teatejooks. Sparta oli seal väljas mitme võistkonnaga. Kui meie nn eliitvõistkond jooksis kindlalt esimeseks, siis meie lihtsurelikest harrastajad, kes olid tublilt trenni teinud, näitasid miks tasub Spartas trennis käia ning üllatasid kõiki ja kõige rohkem iseennast 4.kohaga. Selle eest oli auhinnaks ette nähtud Kuulsaali kinkekaardid.

Kevad ja suvi läksid lennates, jooksmise tähe all. Augustiks oli aeg küps, et selgitada Kuulsaalis, kes on täpsema käega kuuliveeretamises ja kas kehtivad samad jõuvahekorrad kui jooksurajal. Etteruttavalt võin öelda, et nii mõnigi sai tagasi teha jooksurajal saadud kaotussekundid.

Aeg möödus lõbusas meeleolus ja ei puudunud ka võistlusmoment. Seda tunnistavad tasavägised tulemused. Naistest sai parima punktisumma Katre 109 punktiga. Talle järgnesid Ave 102, Marina 100, Aale 96, Maret 91, Dagmar 80, Kristiina 80, Pille 80, Heli 76, Marge 74, Triin 65, Mei 56 ja Kadi 44 punktiga.

Meestest jagasid parimat punktisummat Priit ja Ahto 127 punktiga. Järgnesid Janar 123, Ain 120, Kaarel 112, Marko 108, Jaanus 90, Einar 70 ja Mart 61 punktiga.

Nagu tulemustest näha on kõigil arenguruumi nagu jooksurajalgi. Järgmisel kevadel läheme jälle Jüriööjooksule ja vaatame, mis auhinnad siis välja jookseme. Miks mitte proovida langevarjuhüpet?

Autor: Ahto